Registreeru

Tere tulemast veebilehele teadur.ee!

Ainus eestikeelne põhi- ja keskkooli õpilastele mõeldud e-entsüklopeedia.

Teadur.ee on „TEA laste- ja noorteentsüklopeediast” välja kasvanud täiesti uus ja mahukas tänapäevane interaktiivne veebientsüklopeedia, mis pidevalt täieneb.

Veebientsüklopeedia teadur.ee aastane kasutuslitsents maksab 25 €.
Kasutuslitsentsi ostmiseks pead registreeruma teadur.ee kasutajaks.

Head avastamisrõõmu!

Otsing

Viimati uuendatud artiklid

• Ameerika Ühendriigid (444)
• Kanter, Gerd (100)
• astilbe (70)
• Armstrong, Neil (98)
• Teine maailmasõda (553)
• Sloveenia (110)
• Serbia (167)
• Makedoonia (95)
• Kosovo (209)
• Esimene maailmasõda (269)

Leiunurk

• Milleks vajame lihaseid?

Lihaseid on meie kehas kõikjal. Iga liigutus, olgu käe tõstmine, toidu hammustamine või koguni nina kirtsutamine toimub ainult lihaste abil. Teatavaid liigutusi saame teha tahtlikult, teiste eest hoolitseb keha ise, ilma et saaksime sellesse sekkuda. Sellisteks on näiteks südamelihaste töö, niisiis südamelöögid. Lihased vajavad tööks „kütust”, suhkrut. Seda saab inimene toidu (näiteks leiva, puu- ja köögivilja) kaudu seedeelundite kaasabil. Veri kannab suhkru kõikidesse lihastesse.

[ sulge vastus ]

• Miks hakkan mõnikord pärast söömist röhitsema?

„Söömise ajal ei röhitseta ega pühita suud laudlinasse!” kinnitasid vanaaegsete rüütlite käitumisreeglid. Röhitsemine pole küll kuigi viisakas, kuid on siiski tervislik. Söömisel võivad maos tekkida gaasid, mis otsivad väljapääsu söögitoru kaudu. Nii „tuulutab” magu iseennast. Kui röhitsusi tagasi hoida, võib tekkida kõhuvalu, sest gaas selles üha paisub. Lausa söögilauas ei tarvitseks muidugi röhitsema hakata. Ometi on mõnede rahvaste juures just röhitsemine suurima tunnustuse avaldus pererahvale ja toiduvalmistajale.

[ sulge vastus ]

• Miks tekib lennuki startimisel ja maandumisel kõrvades imelik tunne?

Välis- ja keskkõrva vahel on õhuke nahake, kuulme- ehk trummikile. Seni, kuni õhurõhk selle ees ja taga on võrdsed, surub õhk kuulmekilele mõlemalt küljelt võrdse tugevusega. Kuid kõrgemal lennates on õhurõhk väiksem. Startivas ja kõrgust võtvas lennukis kahaneb õhurõhk kiiresti ja kuulmekilele seestpoolt mõjuv vasturõhk osutub suuremaks kui välisõhul. Seepärast kummub kuulmekile pisut väljapoole. Täpselt vastupidi toimub lennuki maandumisel. Samasugune pentsik tunne võib tekkida ka siis, kui auto sõidab kiiresti üle mäe. Ebamugavusest vabanemiseks aitab sügav haigutamine või närimiskummi mälumine.

[ sulge vastus ]

• Miks on liigne kogus friikartulit ebatervislik?

Friikartuleid valmistatakse toorestest kartulitest, mida praetakse kuumas õlis. Seal muutuvad nad toredasti krõbedaks. Kui nad on valmis, siis tilgutatakse liigne õli sõela abil ära. Ometi jääb friikartulisse liiga palju rasva. Tõsi, rasv annab energiat, kuid selle liig teeb uniseks ja väsinuks ning ajab pikapeale paksuks. Friikartulites on võrratult rohkem rasva kui näiteks tavalistes keedetud kartulites ja hoopis vähem tervislikke süsivesikuid, mis tagavad organismi õige tegutsemise.

[ sulge vastus ]

• Miks muutub nahk suplemisel kortsuliseks?

Inimese nahk on kõige paksem sõrmeotstes ja jalataldadel. Põhjuseks on see, et just need kohad on kõige „koormatumad”. Seepärast tekibki sinna sarvkest, väga kasulik selleks, et hõõrdumist taluda ja vigastumist ära hoida. Ometi imeb just selline nahk enesesse vett ja turdub. Nii võivadki sõrmed ja jalad suplemisel muutuda veidi kortsuliseks.

[ sulge vastus ]

• Millal hakati kasutama prille?

Nägemist korrigeerivaid vahendeid hakati kasutama 13. sajandil Põhja-Itaalias. Prillideks vajalikud kumerläätsed valmistati mäekristallist või kvartsist. Alles kakssada aastat hiljem hakati valmistama ka nõgusläätsi.

[ sulge vastus ]

• Kes oli Hippokrates?

Hippokrates (460–377 e. Kr.) oli kreeklane ja ka esimene „moodne” arst. Ta ravis haiget tervikuna, toetades ta loomulikku vastupanuvõimet dieedi, eluviisi muutmise, taimsete ravimite ja lõpuks koguni kirurgiliste meetmete – operatsioonide abil. Ta kehastas ideaalse arsti eeskuju, kes seostab teadusliku mõtteviisi ravimiskogemuste ja kõrge moraaliga. Varem pidid arstid tõotama, et toimivad tema eetiliste põhimõtete kohaselt. Sinna hulka kuulub nõue inimelu säilitada. Olemuslikult on Hippokratese vanne veel praegugi arstide tegevuse aluseks.

[ sulge vastus ]

Lisad

• Võrdle riike
• Keemiliste elementide perioodilisustabel