Registreeru

Tere tulemast veebilehele teadur.ee!

Ainus eestikeelne põhi- ja keskkooli õpilastele mõeldud e-entsüklopeedia.

Teadur.ee on „TEA laste- ja noorteentsüklopeediast” välja kasvanud täiesti uus ja mahukas tänapäevane interaktiivne veebientsüklopeedia, mis pidevalt täieneb.

Veebientsüklopeedia teadur.ee aastane kasutuslitsents maksab 25 €.
Kasutuslitsentsi ostmiseks pead registreeruma teadur.ee kasutajaks.

Head avastamisrõõmu!

Otsing

Viimati uuendatud artiklid

• Ameerika Ühendriigid (437)
• Kanter, Gerd (95)
• astilbe (63)
• Armstrong, Neil (90)
• Teine maailmasõda (545)
• Sloveenia (104)
• Serbia (158)
• Makedoonia (89)
• Kosovo (198)
• Esimene maailmasõda (259)

Leiunurk

• Milleks vajame vitamiine?

Vitamiinid on elutegevuseks hädavajalikud. Neid tähistatakse suurtähtedega, näiteks A, B, C jne. Igaüks nendest märgitseb mingit erilist keemilist ainet. Näiteks on vitamiin A hea silmadele ja nahale, vitamiine B ja K vajavad veri ja närvid, vitamiin C kaitseb haiguste eest, vitamiini D nõuavad hambad ja luud, vitamiin E aitab organismis hapnikku laiali kanda. Kuivõrd inimese keha ei saa ise vitamiine valmistada, tuleb neid koos toiduga piisaval hulgal sisse võtta. Kui sööme küllalt palju puu- ja juurvilja, olemegi vajalike vitamiinidega varustatud.

[ sulge vastus ]

• Miks tekib hambakaaries?

Väga paljud inimesed kannatavad kaariese all. Samas pole mitte keegi kaariesega sündinud ja seda tõbe ei saa ka vanematelt pärida. Kaariese tekkimise peapõhjuseks on tavaliselt suhkruga liialdamine: pisitillukesed suhkruosakesed kleepuvad hammaste vahele ja loovad bakteritele väga soodsa toitekeskkonna. Kaariest tekitavad bakterid muudavad suhkru hapeteks, mis kahjustavad hambaemaili. Lõpuks tekibki hambaauk.

[ sulge vastus ]

• Miks tuleb alati enne söömist käsi pesta?

Kätele koguneb alati viiruseid ja baktereid, kuigi me neid ei näe. Kui söögi eel jätta käed korralikult pesemata, satuvad haigusetekitajad toidule ja nii ka meie kehasse. Selle vältimiseks tulebki käsi hoolikalt pesta.

[ sulge vastus ]

• Mida tähendavad konkaavne ja konveksne lääts?

Konkaavne on nõgus, sissepoole painutatud pindadega ja konveksne on ühelt või mõlemalt poolt kumer lääts. Kumerläätsed, ka luubid ehk suurendusklaasid, koondavad valguskiiri teatavasse punkti ehk fookusesse; nõgusläätsed hajutavad neid.

[ sulge vastus ]

• Mis juhtub kehas palaviku puhul?

Tavaliselt on inimese kehatemperatuur 37 kraadi Celsiuse järgi, see on tema soodsaim „töötemperatuur”. Kui keha ründavad viirused või bakterid, tõuseb temperatuur – see ongi palavik. Niimoodi üritab organism võidelda veresse sattunud haigusetekitajatega: võib koguni öelda, et haigus higistatakse välja. Seni, kuni palavik pole väga kõrge (võib ulatuda 40 Celsiuse kraadini), on haiguse kulg veel loomupärane.

[ sulge vastus ]

• Miks hambad logisevad ja langevad välja?

Lapse esimesed hambad on pisikesed ja sobivad ta väikestesse lõualuudesse. Tasapisi kasvab keha ja koos sellega suurenevad ka lõualuud. Samas jäävad hambad endisteks, sest ei kasva. Seepärast ongi loodus nii korraldanud, et esimesed ehk piimahambad asenduvad suurematega, neid on ka rohkem. Piimahambad hakkavad siis iseenesest logisema ja kukuvad välja; nende asemele kasvavad püsihambad. Kui inimene vananeb, tekib taas hammaste väljalangemine, sest need ei taha enam lõualuus ja igemetes püsida. Seepärast kannavad paljud vanad inimesed proteese ehk tehishambaid. Kuid halval hooldamisel võivad hambad hakata välja langema juba hoopis nooremas eas.

[ sulge vastus ]

• Mida tähendab see, kui keegi põeb vähki?

Inimese keha koosneb loendamatutest rakkudest, mis reeglipäraselt uuenevad. See toimub kindla „ehitusplaani” kohaselt, mis on nende pärilikkusainesse talletatud. Mõnikord võib juhtuda, et iseennast uuendav rakk hülgab ettenähtud skeemi ja paljuneb kontrollimatult, tekitades lõpuks tuumori ehk kasvaja. Kui see on pahaloomuline, võib ta organismis üha kaugemale levida ja vajab vältimatut ravi.

[ sulge vastus ]

Lisad

• Võrdle riike
• Keemiliste elementide perioodilisustabel