Registreeru

Tere tulemast veebilehele teadur.ee!

Ainus eestikeelne põhi- ja keskkooli õpilastele mõeldud e-entsüklopeedia.

Teadur.ee on „TEA laste- ja noorteentsüklopeediast” välja kasvanud täiesti uus ja mahukas tänapäevane interaktiivne veebientsüklopeedia, mis pidevalt täieneb.

Veebientsüklopeedia teadur.ee aastane kasutuslitsents maksab 25 €.
Kasutuslitsentsi ostmiseks pead registreeruma teadur.ee kasutajaks.

Head avastamisrõõmu!

Otsing

Viimati uuendatud artiklid

• Ameerika Ühendriigid (444)
• Kanter, Gerd (100)
• astilbe (70)
• Armstrong, Neil (98)
• Teine maailmasõda (553)
• Sloveenia (110)
• Serbia (167)
• Makedoonia (95)
• Kosovo (209)
• Esimene maailmasõda (269)

Leiunurk

• Kuidas toimib narkoos?

Kui inimest opereeritakse, tuleb keha haigest kohast lahti lõigata. Muidugi oleks see väga valus, kui ei saaks kasutada narkoosi. Selleks et valu jääks märkamatuks, kasutatakse tehislikku und. Enamasti tehakse selleks süst ja viiakse veeni sobivat tuimastusvahendit. Kuid seda võib ka sisse hingata. Juba mõne minuti möödumisel inimene uinub sügavalt ja ei tunne enam vähimatki valu. Seda nimetatakse üldnarkoosiks. Väiksema operatsiooni puhul, näiteks hamba väljatõmbamisel, tuimastatakse ainult vastav koht. Siis kõneldakse lokaalsest ehk paiksest tuimastamisest. Neid arste, kes operatsioonil põhiliselt narkoosiga tegelevad, nimeta-takse anestesioloogideks.

[ sulge vastus ]

• Miks on meie peas nii palju juukseid?

Pead katvad juuksed on jäänuk meie eellastelt. Juuksed kaitsevad tundlikku pead kõigepealt kahjuliku päikesekiirguse eest. Iga juuksekarv kasvab näsas, need asetsevad peanahas. Inimestel on peas umbes 100 000 kuni 150 000 juuksekarva.

[ sulge vastus ]

• Kuidas tekib luumurd?

Luud peavad olema vastupidavad, et toestada keha seestpoolt. Luudeta ei saaks inimene elada, ta variseks otsekui süldina kokku. Samas võivad kõvad esemed, nagu ka luud, teinekord murduda. Põhimõtteliselt saab luud võrrelda puuoksaga: seda saab painutada teatava määrani, mille järel murdub, sest talle mõjuv jõud muutub liiga suureks.

[ sulge vastus ]

• Mispärast mõnikord nutetakse?

Pisarate tegelik ülesanne on silmamuna kaitsmine. Pisaravedelik peseb silmast tolmu ja toimib pisut desinfitseerivalt. Kuid loodus on hoolitsenud sellegi eest, et saaksime pisarate abil oma tundeid väljendada. Beebid, kes veel ei oska kõnelda, nutavad, kui tahavad näidata, et neil on millegipärast ebamugav. Ka täiskasvanud nutavad vahetevahel, kui nad kurvastavad. Samuti võib juhtuda, et koguni naer kutsub esile pisaraid. Need on siis rõõmupisarad. Järelikult on pisarad alati seotud tugevate emotsioonide ehk tundepuhangutega.

[ sulge vastus ]

• Kuidas töötab süda?

Keha vajab elutegevuseks hapnikku, mis tuleb organismis kõikjale laiali kanda. Selleks on süda, umbes rusikasuurune lihas, mis pumpab verd läbi veresoonte – arterite ja veenide. Süda koosneb kahest poolest, parem pool pumpab kasutatud verd kehast tagasi ja läbi kopsude, kust saab uut hapnikku. See pumbatakse nüüd juba vasaku südamevatsakese abil taas kehasse laiali. Õnneks töötab süda – erinevalt paljudest teistest lihastest – täiesti automaatselt ja tahtmatult. Nii ei tarvitsegi keegi oma südamelöökidele tähelepanu pöörata.

[ sulge vastus ]

• Miks on liigne kogus friikartulit ebatervislik?

Friikartuleid valmistatakse toorestest kartulitest, mida praetakse kuumas õlis. Seal muutuvad nad toredasti krõbedaks. Kui nad on valmis, siis tilgutatakse liigne õli sõela abil ära. Ometi jääb friikartulisse liiga palju rasva. Tõsi, rasv annab energiat, kuid selle liig teeb uniseks ja väsinuks ning ajab pikapeale paksuks. Friikartulites on võrratult rohkem rasva kui näiteks tavalistes keedetud kartulites ja hoopis vähem tervislikke süsivesikuid, mis tagavad organismi õige tegutsemise.

[ sulge vastus ]

• Miks meil tekib kananahk?

Meie keha toodab toidu töötlemisega soojust. Osa elutegevuseks vajalikust soojusest lahkub kehast naha kaudu. Jahedas aga tekib teinekord niinimetatud kananahk. See on õigupoolest jäänuk meie esivanematelt, kes olid kaetud sootuks tihedama karvastikuga kui nüüdisaja inimene. Kui nad külmetasid, tõusid kehal karvad turri ja moodustasid omamoodi polstri, mis kaitses külma eest: soojenenud õhk jäi lihtsalt karvade vahele püsima ja soojuskadu kahanes. Kuivõrd meil on ürginimesega võrreldes karvu hoopis napilt, pole „kananahal” enam mingit praktilist toimet. Selle tekkimine tähendab ainult: „Mul on praegu külm!”

[ sulge vastus ]

Lisad

• Võrdle riike
• Keemiliste elementide perioodilisustabel