Registreeru

Tere tulemast veebilehele teadur.ee!

Ainus eestikeelne põhi- ja keskkooli õpilastele mõeldud e-entsüklopeedia.

Teadur.ee on „TEA laste- ja noorteentsüklopeediast” välja kasvanud täiesti uus ja mahukas tänapäevane interaktiivne veebientsüklopeedia, mis pidevalt täieneb.

Veebientsüklopeedia teadur.ee aastane kasutuslitsents maksab 25 €.
Kasutuslitsentsi ostmiseks pead registreeruma teadur.ee kasutajaks.

Head avastamisrõõmu!

Otsing

Viimati uuendatud artiklid

• Ameerika Ühendriigid (444)
• Kanter, Gerd (100)
• astilbe (70)
• Armstrong, Neil (98)
• Teine maailmasõda (553)
• Sloveenia (110)
• Serbia (167)
• Makedoonia (95)
• Kosovo (209)
• Esimene maailmasõda (269)

Leiunurk

• Kust tuleb sülg?

Sülg tekib süljenäärmetes, neid leidub suukoopas kõikjal. Sülg koosneb veest, soolast ja valkudest. Näärmed valmistavad sülge pidevalt, isegi kuni kaks liitrit päevas. See on muidugi hea, sest kuiva suuga oleks tülikas kõnelda ja toidu allaneelamine oleks valulik. Närimise ajal seguneb sülg toiduga, et see saaks hõlpsamalt mööda söögitoru makku libiseda. Peale selle alustavad valkained juba suus toidu seedimist ja kaitsevad haigusetekitajate eest.

[ sulge vastus ]

• Miks higi on soolane?

Meie keha vajab elutegevuseks ka paljusid mineraalaineid. Kui hakkame higistama, väljub keha sisemusest läbi nahapooride vett. See aurub ja jahutabki nahka. Samas eraldub ka mineraalsooli ja pärast higistamist jääb neid organismis vajaka. Oluline on igasuguse füüsilise koormamise puhul palju juua – soovitatavalt mineraalvett, et higistamisega kaotatud mineraalainete varu taastada.

[ sulge vastus ]

• Milleks vajame vitamiine?

Vitamiinid on elutegevuseks hädavajalikud. Neid tähistatakse suurtähtedega, näiteks A, B, C jne. Igaüks nendest märgitseb mingit erilist keemilist ainet. Näiteks on vitamiin A hea silmadele ja nahale, vitamiine B ja K vajavad veri ja närvid, vitamiin C kaitseb haiguste eest, vitamiini D nõuavad hambad ja luud, vitamiin E aitab organismis hapnikku laiali kanda. Kuivõrd inimese keha ei saa ise vitamiine valmistada, tuleb neid koos toiduga piisaval hulgal sisse võtta. Kui sööme küllalt palju puu- ja juurvilja, olemegi vajalike vitamiinidega varustatud.

[ sulge vastus ]

• Miks on igal inimesel erinev hääl?

Inimese hääl tekib kõrisõlmes, kus häälekurrud hakkavad väljahingatava õhu joas võnkuma. Õigupoolest toimub see võrdlemisi sarnaselt kitarrikeeltega. Kuid samas resoneerib ehk võngub kaasa nii suu- kui ka ninaõõs, võimendades häälekurdude võnkumist. Ka kitarri korpus toimib samalaadselt, tugevdades keelte suhteliselt vaikset heli. Igal inimesel toimub see resoneerimine erinevalt, seepärast kõlabki iga hääl ainupäraselt.

[ sulge vastus ]

• Miks ma mõnikord unustan asju?

Meie aju on äärmiselt võimekas, et igasuguseid seiku tähele panna. Kuid päeva jooksul saabuvad meeleelunditest järjest üha uued muljed, mis samuti vajavad töötlemist. Kui inimese aju peaks registreerima tõepoolest kõike, siis jõutakse – vaatamata aju tõepoolest erakordsele suutlikkusele – peatselt mingi piirini. Kui aju otsustab, et mingit teavet vajatakse ainult väga harva – ütleme, minu mingi sõbra juhututtava nime nende hulgast, keda olen pealegi kohanud ainult üks kord –, kustutatakse see info tasapisi olematuks. Täpselt samamoodi, kui vabastatakse mälumahtu arvutis. Samas nihutatakse paljud „ebaolulised” mälestused püsivamaks säilitamiseks hoopis aju teistesse piirkondadesse. Kui hakata pikemalt järele mõtlema, võivad need mõnikord taas välja ilmuda.

[ sulge vastus ]

• Millest koosnevad hambad?

Iga hammas koosneb igemest väljaulatuvast hambakroonist ja hambajuurest, mis jääb sügavale igemesse ja lõualuusse ning hoiab hammast paigal. Hamba sisemuses (hambasäsis ehk -pulbis) on veresooned ja närvid. Hambakroon koosneb väga vastupidavast ainest. Miski pole inimese kehas nii kõva kui hambakroon. See peab olema eriti vastupidav, et saaks toitu hammustada ja mäluda. Hambaid on mitut liiki ning nii saabki toitu peenendada ja jahvatada. Tugevate hammaste säilimise huvides tuleb kasvuperioodil hoolitseda valgu- ja mineraalirikka toitumise eest, niisiis tuleks juua palju piima ja jogurtit.

[ sulge vastus ]

• Mis juhtub, kui miski satub hingetorusse?

Söömise ajal läheb toit söögitoru kaudu makku. Samas võib juhtuda, et toit eksib selle naabruses asuvasse hingetorusse. Kuid hingetoru on ikkagi selleks, et õhk pääseks kopsudesse. Kui toit või jook satub kogemata hingetorusse, ei saa enam hingata. Siis hakkab inimene hingetoru puhastamiseks täiesti tahtmatult ehk reflektoorselt köhima. Nii paisatakse sellesse sattunud toiduosakesed välja.

[ sulge vastus ]

Lisad

• Võrdle riike
• Keemiliste elementide perioodilisustabel