Registreeru

Tere tulemast veebilehele teadur.ee!

Ainus eestikeelne põhi- ja keskkooli õpilastele mõeldud e-entsüklopeedia.

Teadur.ee on „TEA laste- ja noorteentsüklopeediast” välja kasvanud täiesti uus ja mahukas tänapäevane interaktiivne veebientsüklopeedia, mis pidevalt täieneb.

Veebientsüklopeedia teadur.ee aastane kasutuslitsents maksab 25 €.
Kasutuslitsentsi ostmiseks pead registreeruma teadur.ee kasutajaks.

Head avastamisrõõmu!

Otsing

Viimati uuendatud artiklid

• Ameerika Ühendriigid (421)
• Kanter, Gerd (85)
• astilbe (54)
• Armstrong, Neil (79)
• Teine maailmasõda (528)
• Sloveenia (92)
• Serbia (132)
• Makedoonia (80)
• Kosovo (177)
• Esimene maailmasõda (228)

Leiunurk

• Miks on mõnel inimesel teistmoodi kehavärvus?

Täpselt nagu juustes, nii on ka nahas värvainet melaniini. Mida rohkem seda nahas sisaldub, seda tumedam on inimene. Nendel, kes elavad intensiivse päikesepaistega kohtades, nagu lõunamaalased, toodab nahk rohkem melaniini. Nahk läheb tumedamaks, mis omakorda kaitseb päikese kahjuliku ultraviolettkiirguse eest.

[ sulge vastus ]

• Kuidas me kuuleme?

Kuulmiselundist on väljastpoolt näha ainult kõrvalestad. Need võtavad vastu müra ja hääli, niisiis õhus levivat helivõnkumist, mis satub kuulmekäigu otsas trumminahale ja paneb ka selle võnkuma. Võnkumine kandub kolme kuulmeluukese (vasar, alasi ja jalus) kaudu keskkõrva ja sealt edasi sisekõrva – niinimetatud teole. Sekundi murdosa vältel analüüsib aju kuulmisnärvide kaudu edastatud ärritust. Nii võib öelda, et me „kuuleme” hoopis aju abil, sest seal töödeldakse kuuldenärvi impulsid selleks, mida tegelikult tajume, näiteks sõnadeks, müraks või muusikaks.

[ sulge vastus ]

• Miks tuleb piirata magusa söömist?

Maiustustes peituv suhkur kahjustab hambaid ja teeb tüsedaks. Nimelt on suhkrul väga suur kalorsus, kuid madal toiteväärtus. Suhkur läheb kiiresti verre. Seepeale teavitab organism aju: „Ahaa, minus on liiga palju suhkrut!”, ja keha hakkab tootma rohkem insuliini. See on hormoon, mis lagundab suhkrut. Kui on aga tõepoolest liigselt maiustatud, võib hormoonisüsteemis tekkida tõrge ja veresse läheb liiga palju insuliini. Tulemuseks on mitte ainult väsimus, isegi peapööritus, vaid seegi, et organism ei oska nii suure suhkrukogusega muud midagi ette võtta, kui ladustab selle rasvana. Nii muututaksegi tüsedaks, kui mitte koguni lausa paksuks. Ometi pole keelatud aeg-ajalt ka pisut maiustada.

Oluline on pärast magusa söömist hambaid korralikult puhastada. Nimelt tekib suus hape, mis hakkab hambaid kahjustama ja söövitab nendesse augud. Kui parajasti puudub võimalus hambaid pesta, aitab ka suhkruvaba närimiskummi mälumine. 20 minuti pärast on sülg igasugused happejäägid minema kandnud.

[ sulge vastus ]

• Miks me unes kõneleme?

Magamise ajal näeme unenägusid, kuigi ei tarvitse järgmisel hommikul neid enam mäletada. Paljud teadlased arvavad, et unenäos elame veelkordselt läbi eelmise päeva sündmused. Järelikult töötab aju ka une ajal – ja teinekord juhtume unenäo kestel tahtmatult kõnelema, kuigi ise seda ei märkagi.

[ sulge vastus ]

• Kuidas töötab röntgen?

Esimese röntgenifoto tegi Wilhelm Conrad Röntgen 1895. aastal, kui pildistas oma abikaasa kätt. Röntgenikiirtega saab keha läbi valgustada. Keha koed lasevad röntgenikiiri läbi erinevalt, näiteks pääsevad need nahast läbi palju hõlpsamalt kui luudest. Nii ilmuvadki luud röntgenipildile, otsekui näeksime neid läbi naha. See lubab arstil kindlaks teha, kuidas on luu murdunud.

[ sulge vastus ]

• Kuidas arstid oskavad ravida?

Arstid on ülikoolis palju aastaid õppinud, kuidas inimese organism toimib. Arst oskab pärast haige uurimist otsustada, milles on viga ja mida tuleks selle korvamiseks ette võtta. Inimese keha on tohutult keerukas. Seepärast ongi arstid spetsialiseerunud selle teatavatele osadele: on hambaarste, nahaarste, kõrva-, nina- ja kurguarste jne.

[ sulge vastus ]

• Kuidas tekivad sõrmejäljed?

Inimese nahk polegi nii sile, kui näib. Mikroskoobis suurendatuna vaatlemisel tundub, nagu oleks pigem tegemist vulkaanilise kraatrimaastikuga. Eriti tähelepanuväärsed on peopesa pisikesed süvendid. Igal inimesel on need sünnist saadik olemas. Kuid täiesti eriline on nende puhul see, et nii nagu autokummide triipjas protektor, nii aitab sõrmede muster paremini haarata ka täiesti siledaid esemeid. Sõrmeotsa joonis on igal inimesel täiesti eripärane. 19. sajandil tuli politsei kavalale mõttele hakata kurjategi-jatega võitlemisel kasutama sõrme-jälgi. Mingi eseme haaramisel jäävad sellele silmaga nähtamatud jäljendid sõrmeotste nahamustrist, mida saab erilise pulbriga nähtavaks muuta. Seepärast nimetataksegi neid sõrmejälgedeks. Kui kahtlusalune tabatakse, piisab tema sõrmede võrdlemisest kuriteopai-galt leitud jäljenditega. Kui need ühtivad, võibki kurjategija kohtu alla anda.

[ sulge vastus ]

Lisad

• Võrdle riike
• Keemiliste elementide perioodilisustabel