Registreeru

Tere tulemast veebilehele teadur.ee!

Ainus eestikeelne põhi- ja keskkooli õpilastele mõeldud e-entsüklopeedia.

Teadur.ee on „TEA laste- ja noorteentsüklopeediast” välja kasvanud täiesti uus ja mahukas tänapäevane interaktiivne veebientsüklopeedia, mis pidevalt täieneb.

Veebientsüklopeedia teadur.ee aastane kasutuslitsents maksab 25 €.
Kasutuslitsentsi ostmiseks pead registreeruma teadur.ee kasutajaks.

Head avastamisrõõmu!

Otsing

Viimati uuendatud artiklid

• Ameerika Ühendriigid (444)
• Kanter, Gerd (100)
• astilbe (70)
• Armstrong, Neil (98)
• Teine maailmasõda (553)
• Sloveenia (110)
• Serbia (167)
• Makedoonia (95)
• Kosovo (209)
• Esimene maailmasõda (269)

Leiunurk

• Miks ei tohi väikelapsed kohvi juua?

Kohvis nagu kokakoolaski on kofeiini. See on aga omamoodi erguti, mis ei lase uinuda. Just seepärast joovad paljud vanemad inimesed hommikuti tassikese kohvi, et „päriselt üles ärgata”, või siis lõunasöögi järel, et saaksid tähelepanelikult edasi töötada. Kui aga juua liiga palju kohvi, hakkab süda kloppima. Lapse organism on hoopis nõrgem ja tundlikum kui täiskasvanutel. Juba pisike kogus kohvi võib põhjustada seda, et laps ei saa uinuda või hakkab ta süda tugevasti põksuma.

[ sulge vastus ]

• Mispärast sööb inimene loomade liha?

Lihasöömise komme on pärit väga kaugetest aegadest. Selline toitumine on aidanud inimkonnal üldse ellu jääda. Nimelt leidub loomade ja samuti kalade lihas selliseid valkusid, mida keha vajab rakkude, niisiis ka lihaste ja elundite ehitusmaterjaliks. Valgud aitavad lapsel suureks kasvada. Väiksemad kogused lahjasid liha- ja kalatoite peaksid söögilaual olema vähemalt kaks korda nädalas. Väärtuslikke valke ei leidu mitte ainult lihas, vaid neid on ka loomadelt ja lindudelt saadud piimas ja munades.

[ sulge vastus ]

• Miks tekib lennuki startimisel ja maandumisel kõrvades imelik tunne?

Välis- ja keskkõrva vahel on õhuke nahake, kuulme- ehk trummikile. Seni, kuni õhurõhk selle ees ja taga on võrdsed, surub õhk kuulmekilele mõlemalt küljelt võrdse tugevusega. Kuid kõrgemal lennates on õhurõhk väiksem. Startivas ja kõrgust võtvas lennukis kahaneb õhurõhk kiiresti ja kuulmekilele seestpoolt mõjuv vasturõhk osutub suuremaks kui välisõhul. Seepärast kummub kuulmekile pisut väljapoole. Täpselt vastupidi toimub lennuki maandumisel. Samasugune pentsik tunne võib tekkida ka siis, kui auto sõidab kiiresti üle mäe. Ebamugavusest vabanemiseks aitab sügav haigutamine või närimiskummi mälumine.

[ sulge vastus ]

• Miks ma mõnikord unustan asju?

Meie aju on äärmiselt võimekas, et igasuguseid seiku tähele panna. Kuid päeva jooksul saabuvad meeleelunditest järjest üha uued muljed, mis samuti vajavad töötlemist. Kui inimese aju peaks registreerima tõepoolest kõike, siis jõutakse – vaatamata aju tõepoolest erakordsele suutlikkusele – peatselt mingi piirini. Kui aju otsustab, et mingit teavet vajatakse ainult väga harva – ütleme, minu mingi sõbra juhututtava nime nende hulgast, keda olen pealegi kohanud ainult üks kord –, kustutatakse see info tasapisi olematuks. Täpselt samamoodi, kui vabastatakse mälumahtu arvutis. Samas nihutatakse paljud „ebaolulised” mälestused püsivamaks säilitamiseks hoopis aju teistesse piirkondadesse. Kui hakata pikemalt järele mõtlema, võivad need mõnikord taas välja ilmuda.

[ sulge vastus ]

• Miks muutub nahk suplemisel kortsuliseks?

Inimese nahk on kõige paksem sõrmeotstes ja jalataldadel. Põhjuseks on see, et just need kohad on kõige „koormatumad”. Seepärast tekibki sinna sarvkest, väga kasulik selleks, et hõõrdumist taluda ja vigastumist ära hoida. Ometi imeb just selline nahk enesesse vett ja turdub. Nii võivadki sõrmed ja jalad suplemisel muutuda veidi kortsuliseks.

[ sulge vastus ]

• Miks võrreldakse silma fotokaameraga?

Väga lihtsalt: seepärast, et mõlemad toimivad üsnagi sarnasel viisil. Silma tabavad valguskiired murduvad silmaläätses, et koonduda silma põhjas võrkkestale, millel tekib ümberpööratud kujutis (pea all, jalad ülal). Aju pöörab selle uuesti õigeks ja nii näeme kõike nagu vaja. Tänu kahele silmale tajume ümbritsevat mitte lamedalt nagu fotol, vaid ruumiliselt (kolmes dimensioonis).

[ sulge vastus ]

• Kust tuleb sülg?

Sülg tekib süljenäärmetes, neid leidub suukoopas kõikjal. Sülg koosneb veest, soolast ja valkudest. Näärmed valmistavad sülge pidevalt, isegi kuni kaks liitrit päevas. See on muidugi hea, sest kuiva suuga oleks tülikas kõnelda ja toidu allaneelamine oleks valulik. Närimise ajal seguneb sülg toiduga, et see saaks hõlpsamalt mööda söögitoru makku libiseda. Peale selle alustavad valkained juba suus toidu seedimist ja kaitsevad haigusetekitajate eest.

[ sulge vastus ]

Lisad

• Võrdle riike
• Keemiliste elementide perioodilisustabel