Registreeru

Tere tulemast veebilehele teadur.ee!

Ainus eestikeelne põhi- ja keskkooli õpilastele mõeldud e-entsüklopeedia.

Teadur.ee on „TEA laste- ja noorteentsüklopeediast” välja kasvanud täiesti uus ja mahukas tänapäevane interaktiivne veebientsüklopeedia, mis pidevalt täieneb.

Veebientsüklopeedia teadur.ee aastane kasutuslitsents maksab 25 €.
Kasutuslitsentsi ostmiseks pead registreeruma teadur.ee kasutajaks.

Head avastamisrõõmu!

Otsing

Viimati uuendatud artiklid

• Ameerika Ühendriigid (433)
• Kanter, Gerd (91)
• astilbe (63)
• Armstrong, Neil (88)
• Teine maailmasõda (541)
• Sloveenia (102)
• Serbia (155)
• Makedoonia (86)
• Kosovo (194)
• Esimene maailmasõda (255)

Leiunurk

• Miks me õhtuks ära väsime?

Ise me seda ei märka, kuid ometi töötab organism terve päeva suure koormusega: seedekulglas (maos ja sooltes) lagundatakse toit aineteks, mis kanduvad verega kõikidesse elunditesse. Kopsud imevad järjepidevalt õhku ja viivad selle hapnikku veresse. Süda tuksub pausideta ja pumpab terves organismis verd ringi. Ka aju võtab vastu ning töötleb päev läbi meeleaistinguid ja infot. See kõik on loomulik, kuigi teadlikult keegi midagi niisugust ei märka. Ometi vajab organism ka puhkepausi. Loomulikult ei saa keha ennast lihtsalt niisama välja lülitada, aga siiski on une ajal elundite enamikul tööd-tegemist vähem. Nad võivad puhata, et juba järgmisel hommikul uuenenud jõuga tööle asuda.

[ sulge vastus ]

• Milleks on vaja keelt?

Keel on selleks, et segada toitu suus ja seda alla neelata. Koos haistmismeelega hoolitseb keel ka maitseaistingu eest. Keele pinnal on pisitillukesed „tajurid” – maitsmispungad. Need tuvastavadki nelja põhilist maitsesuunda (kibe, hapu, soolane, magus). Inimese keelel on veel üks oluline ülesanne: see lubab kõnelemisel kujundada häälikuid.

[ sulge vastus ]

• Millest koosnevad juuksed?

Juuksed koosnevad sarvainest, nagu ka lindude suled ja roomajate soomused. Sirgete juustega inimeste juuksekarvade ristlõikepind on ümmargune, lokkis juuste puhul aga ovaalne.

[ sulge vastus ]

• Miks vanaisa norskab mõnikord nii valjusti?

Keeles on hulk lihaseid, muidu ei saaks seda nii täpselt liigutada, et toitu suus segada ja kõnelemiseks häälikuid moodustada. Kui keegi hakkab unes norskama, siis on põhjuseks nende lihaste ajutine lõtvumine, mistõttu keel nihkub suukoopas sügavamale ja kõri sulgub. Nüüd hakkab magaja õhu saamise pärast võitlema, ilma et ise midagi märkaks. Koos sellega tekibki vali norin, mida nimetatakse norskamiseks. Miks mehed norskavad naistest sagedamini, pole veel teada.

[ sulge vastus ]

• Milleks vajame lihaseid?

Lihaseid on meie kehas kõikjal. Iga liigutus, olgu käe tõstmine, toidu hammustamine või koguni nina kirtsutamine toimub ainult lihaste abil. Teatavaid liigutusi saame teha tahtlikult, teiste eest hoolitseb keha ise, ilma et saaksime sellesse sekkuda. Sellisteks on näiteks südamelihaste töö, niisiis südamelöögid. Lihased vajavad tööks „kütust”, suhkrut. Seda saab inimene toidu (näiteks leiva, puu- ja köögivilja) kaudu seedeelundite kaasabil. Veri kannab suhkru kõikidesse lihastesse.

[ sulge vastus ]

• Miks tekivad tedretähnid?

Tedretähnid on enamasti päikesekiirguse puhul nahas tekkiv reaktsioon. Need – nagu maksaplekidki – tekivad kohtadesse, kus melaniin koguneb naha alla. Tedretähnid on kahjutud, kuid näitavad, et nahk on eriti päikesetundlik. Tumedama nahaga inimestel ilmuvad tedretähnid harvemini kui heledanahalistel. Need täpikesed on päris vahvad, kuid samas on ka otsekui looduslikud häiresignaalid.

[ sulge vastus ]

• Miks me ennast sügame, kui kusagilt kiheleb?

Kui nahk kusagilt kiheleb, võib põhjuseks olla mõnest haigusetekitajast või nahakahjustusest tekkinud põletik. Sügamine algab enamasti nii, et me ise ei anna sellest tegevusest enesele üldse aru. Kuid kratsimine ärritab omakorda nahka, mis hakkab tootma teatavaid põletikuvastaselt toimivaid aineid. Ometi võib jätkuv kratsimine nahavigastust suurendada ja selle haavakese kaudu võivad uued haigusetekitajad kehasse pääseda. Nii olekski tulus sügamistahet teadlikult alla suruda, kuigi see võib väga raskeks osutuda.

[ sulge vastus ]

Lisad

• Võrdle riike
• Keemiliste elementide perioodilisustabel