Registreeru

Tere tulemast veebilehele teadur.ee!

Ainus eestikeelne põhi- ja keskkooli õpilastele mõeldud e-entsüklopeedia.

Teadur.ee on „TEA laste- ja noorteentsüklopeediast” välja kasvanud täiesti uus ja mahukas tänapäevane interaktiivne veebientsüklopeedia, mis pidevalt täieneb.

Veebientsüklopeedia teadur.ee aastane kasutuslitsents maksab 25 €.
Kasutuslitsentsi ostmiseks pead registreeruma teadur.ee kasutajaks.

Head avastamisrõõmu!

Otsing

Viimati uuendatud artiklid

• Ameerika Ühendriigid (411)
• Kanter, Gerd (81)
• astilbe (53)
• Armstrong, Neil (77)
• Teine maailmasõda (522)
• Sloveenia (90)
• Serbia (125)
• Makedoonia (79)
• Kosovo (173)
• Esimene maailmasõda (222)

Leiunurk

• Miks tekib hambakaaries?

Väga paljud inimesed kannatavad kaariese all. Samas pole mitte keegi kaariesega sündinud ja seda tõbe ei saa ka vanematelt pärida. Kaariese tekkimise peapõhjuseks on tavaliselt suhkruga liialdamine: pisitillukesed suhkruosakesed kleepuvad hammaste vahele ja loovad bakteritele väga soodsa toitekeskkonna. Kaariest tekitavad bakterid muudavad suhkru hapeteks, mis kahjustavad hambaemaili. Lõpuks tekibki hambaauk.

[ sulge vastus ]

• Miks tekib lennuki startimisel ja maandumisel kõrvades imelik tunne?

Välis- ja keskkõrva vahel on õhuke nahake, kuulme- ehk trummikile. Seni, kuni õhurõhk selle ees ja taga on võrdsed, surub õhk kuulmekilele mõlemalt küljelt võrdse tugevusega. Kuid kõrgemal lennates on õhurõhk väiksem. Startivas ja kõrgust võtvas lennukis kahaneb õhurõhk kiiresti ja kuulmekilele seestpoolt mõjuv vasturõhk osutub suuremaks kui välisõhul. Seepärast kummub kuulmekile pisut väljapoole. Täpselt vastupidi toimub lennuki maandumisel. Samasugune pentsik tunne võib tekkida ka siis, kui auto sõidab kiiresti üle mäe. Ebamugavusest vabanemiseks aitab sügav haigutamine või närimiskummi mälumine.

[ sulge vastus ]

• Millest koosnevad juuksed?

Juuksed koosnevad sarvainest, nagu ka lindude suled ja roomajate soomused. Sirgete juustega inimeste juuksekarvade ristlõikepind on ümmargune, lokkis juuste puhul aga ovaalne.

[ sulge vastus ]

• Mispärast saame „sinikaid”, kui lööme jala või käe millegi vastu?

Põrkumisel saavad käe või jala nahaalused veresooned pisut viga. Need lõhkevad ja veri koguneb kahjustamata jäänud ülemise nahakihi alla. Nii tekivadki väikesed ja ohutud verevalumid, mis paistavad läbi naha sinakate laikudena. Möödub paar päeva ja need kaovad iseenesest.

[ sulge vastus ]

• Miks sõrme- ja varbaküüned kasvavad?

Sõrme- ja varbaküüned väljuvad nn. küünejuurest, kasvades ühtlasi lakkamatult. Sõrmeküünte ülesanne on säästa tundlikke sõrmeotsi otsekui pisikeste kaitsekilpidena. Sõrme- ja varbaküüned kasvavad kuu jooksul umbes 3 millimeetrit. Kui keegi ei taha seda uskuda, võib küünele teha värvi abil täpikese ja jääda ootama, kuni see välja kasvab: tasapisi rändab täpp küüne otsa poole.

[ sulge vastus ]

• Miks tekivad tedretähnid?

Tedretähnid on enamasti päikesekiirguse puhul nahas tekkiv reaktsioon. Need – nagu maksaplekidki – tekivad kohtadesse, kus melaniin koguneb naha alla. Tedretähnid on kahjutud, kuid näitavad, et nahk on eriti päikesetundlik. Tumedama nahaga inimestel ilmuvad tedretähnid harvemini kui heledanahalistel. Need täpikesed on päris vahvad, kuid samas on ka otsekui looduslikud häiresignaalid.

[ sulge vastus ]

• Mis on hormoonid?

Hormoonid on erilised ained, otsekui käskjalad, mis mõjutavad kõiki keha rakke ja nende toimimist. Hormoonid tekivad vastavates näärmetes ja juhitakse verre, et tüürida organismi funktsioone, näiteks kasvamist, paljunemist, ainevahetust, seedimist, vererõhku ja stressireaktsioone. Täpselt reguleeritud tagasisidesüsteem, mida juhib hüpotalamus peaajust, hoolitseb eraldi iga üksiku hormooni tootmise eest. See elund registreerib näiteks hormoonivaeguse ja edastab vastava info ajuripatsile (see on järelikult kõigi näärmete ülemvalitseja). See omakorda levitab kehas jalamaid teisi hormoone, mis hakkavad mõjutama juba konkreetset nääret, sundides seda vajalikku hormooni tootma. Näiteks, kui peaksime sattuma mingisse ohtu, hakkavad neerupealised tootma hormooni nimega adrenaliin, mis tõstab vererõhku, kiirendab pulssi ja hingamist ning hoolitseb sellegi eest, et toitva suhkru sisaldus veres suureneks. Nii valmistume tavalisest suuremaks kehaliseks koormuseks, näiteks sportimisel. Hormoon insuliin, mida toodab pankreas ehk kõhunääre, reguleerib suhkrusisaldust veres.

[ sulge vastus ]

Lisad

• Võrdle riike
• Keemiliste elementide perioodilisustabel