Registreeru

Tere tulemast veebilehele teadur.ee!

Ainus eestikeelne põhi- ja keskkooli õpilastele mõeldud e-entsüklopeedia.

Teadur.ee on „TEA laste- ja noorteentsüklopeediast” välja kasvanud täiesti uus ja mahukas tänapäevane interaktiivne veebientsüklopeedia, mis pidevalt täieneb.

Veebientsüklopeedia teadur.ee aastane kasutuslitsents maksab 25 €.
Kasutuslitsentsi ostmiseks pead registreeruma teadur.ee kasutajaks.

Head avastamisrõõmu!

Otsing

Viimati uuendatud artiklid

• Ameerika Ühendriigid (444)
• Kanter, Gerd (100)
• astilbe (70)
• Armstrong, Neil (98)
• Teine maailmasõda (553)
• Sloveenia (110)
• Serbia (167)
• Makedoonia (95)
• Kosovo (209)
• Esimene maailmasõda (269)

Leiunurk

• Milleks on meil nahk?

Nahk on inimkeha suurim ja tähtsaim elund. Nahk kaitseb vigastuste ja kahjulike bakterite eest, samuti osaleb hingamises ja ainevahetuses. Lisaks on selles meeleelundid – kompimiseks ning temperatuuri ja valu tajumiseks. Nahk koosneb kolmest kihist. Pealmine kiht on marrasknahk, mis osalt koosneb surnud rakkudest. Selle all on pärisnahk, milles on rasunäärmed ja karvajuured, veresooned ja närvilõpmed. Päris alla jääb naha-aluskude, milles on rasu- ja higinäärmed. Nahk on väga tundlik ja reedab alati, milline on meie enesetunne. Kui oleme stressis, võivad tekkida punased laigud. Ärritumisel läheb nägu punaseks, sest näoveresooned avarduvad.

[ sulge vastus ]

• Mis juhtub, kui miski satub hingetorusse?

Söömise ajal läheb toit söögitoru kaudu makku. Samas võib juhtuda, et toit eksib selle naabruses asuvasse hingetorusse. Kuid hingetoru on ikkagi selleks, et õhk pääseks kopsudesse. Kui toit või jook satub kogemata hingetorusse, ei saa enam hingata. Siis hakkab inimene hingetoru puhastamiseks täiesti tahtmatult ehk reflektoorselt köhima. Nii paisatakse sellesse sattunud toiduosakesed välja.

[ sulge vastus ]

• Milleks on vaja keelt?

Keel on selleks, et segada toitu suus ja seda alla neelata. Koos haistmismeelega hoolitseb keel ka maitseaistingu eest. Keele pinnal on pisitillukesed „tajurid” – maitsmispungad. Need tuvastavadki nelja põhilist maitsesuunda (kibe, hapu, soolane, magus). Inimese keelel on veel üks oluline ülesanne: see lubab kõnelemisel kujundada häälikuid.

[ sulge vastus ]

• Miks ma sarnanen oma vanematega?

Naise munaraku viljastumisel mehe seemnerakuga sulanduvad kaks kromosoomide kogumit omavahel. Pärilikkuse info on salvestunud kromosoomidesse ja need määravadki lapse välimuse, andes näiteks silmade ja juuste värvuse, näojooned ja pikkuse. Kui vanemad ja vanavanemad on kas väikest või suurt kasvu, edastatakse see omadus tavaliselt ka lapsele. Et aga isa ja ema pärilikkusetegurid segunevad, sarnanevad lapsed tavaliselt mõlemaga, kuid pole iialgi päris täpselt nende moodi. Seepärast öeldaksegi teinekord: „Tal on ema silmad ja isa juuksed”, või midagi samalaadset.

[ sulge vastus ]

• Mis on nikastus?

Nikastused tekivad enamasti käe- ja jalaliigestes, pealegi võrdlemisi hõlpsalt, näiteks kui kõndimisel ei märgata kivi ja komistatakse sellele. Liigesesidemed pole niisuguseks äkiliseks koormuseks ette valmistatud, need venivad ülemääraselt ja nii tekibki mõne tunni jooksul paistetus. Nüüd ei tohi haiget jäset mitu päeva koormata ja parim oleks seda kehast kõrgemal hoida. Abi leiab ka külmast kompressist, erilisest sportlaste geelist või salvist ja elastsest sidemest ehk bandaažist.

[ sulge vastus ]

• Miks muutub nahk suplemisel kortsuliseks?

Inimese nahk on kõige paksem sõrmeotstes ja jalataldadel. Põhjuseks on see, et just need kohad on kõige „koormatumad”. Seepärast tekibki sinna sarvkest, väga kasulik selleks, et hõõrdumist taluda ja vigastumist ära hoida. Ometi imeb just selline nahk enesesse vett ja turdub. Nii võivadki sõrmed ja jalad suplemisel muutuda veidi kortsuliseks.

[ sulge vastus ]

• Miks higi on soolane?

Meie keha vajab elutegevuseks ka paljusid mineraalaineid. Kui hakkame higistama, väljub keha sisemusest läbi nahapooride vett. See aurub ja jahutabki nahka. Samas eraldub ka mineraalsooli ja pärast higistamist jääb neid organismis vajaka. Oluline on igasuguse füüsilise koormamise puhul palju juua – soovitatavalt mineraalvett, et higistamisega kaotatud mineraalainete varu taastada.

[ sulge vastus ]

Lisad

• Võrdle riike
• Keemiliste elementide perioodilisustabel