Registreeru

Tere tulemast veebilehele teadur.ee!

Ainus eestikeelne põhi- ja keskkooli õpilastele mõeldud e-entsüklopeedia.

Teadur.ee on „TEA laste- ja noorteentsüklopeediast” välja kasvanud täiesti uus ja mahukas tänapäevane interaktiivne veebientsüklopeedia, mis pidevalt täieneb.

Veebientsüklopeedia teadur.ee aastane kasutuslitsents maksab 25 €.
Kasutuslitsentsi ostmiseks pead registreeruma teadur.ee kasutajaks.

Head avastamisrõõmu!

Otsing

Viimati uuendatud artiklid

• Ameerika Ühendriigid (430)
• Kanter, Gerd (89)
• astilbe (59)
• Armstrong, Neil (85)
• Teine maailmasõda (536)
• Sloveenia (98)
• Serbia (149)
• Makedoonia (85)
• Kosovo (189)
• Esimene maailmasõda (249)

Leiunurk

• Miks tekib verejooks, kui juhtud kukkuma?

Kukkumine näiteks mõnele teravale esemele toob kaasa nahavigastuse: väikesed veresooned purunevad. Muidugi võib see osutuda ohtlikuks, sest haigusetekitajad pääsevad haava kaudu kehasse ja hakkavad seda kahjustama. Õnneks aitab neid tõrjuda veri. See voolab haavast ja loputab kõigepealt kõige suurema mustuse välja. Samas on valged verelibled otsekui tervisepolitseinikud, kes hoolitsevad haigusetekitajate leidmise ja hävitamise eest. Just nemad väldivad bakterite pääsu kehasse. Ühtlasi on vereleemes aineid, mis kogunevad haavasse ja panevad vere hüübima. Varsti tekib sellele kuivanud ehk koaguleerunud verest kärnakiht otsekui looduslik haavaplaaster.

[ sulge vastus ]

• Kui kiiresti peab süda lööma?

Täiskasvanu süda tõmbub minutis kokku umbes 70 korda ja suudab selle ajaga pumbata kehasse 5,5 kuni 6 liitrit verd. Tõmbumise ja lõtvumise rütmi nimetatakse pulsiks. Seda saab tunda, kui suruda peopesa vastu rinnakorvi vasemat poolt. Südamelöögid pumpavad verd kõigisse elunditesse, et see saaks sinna transportida keha elutegevuseks vajalikke toitaineid ja hapnikku.

[ sulge vastus ]

• Kuidas satub teelehepuru kotikesse?

Musta teed valmistatakse teepõõsa lehtedest. Need taimed kasvavad soojas ja niiskes kliimas, eelkõige Indias, Hiinas ja Sri Lankal. Lehti nopitakse mitu korda aastas. Töö hõlbustamiseks kärbitakse muidu kuni kümne meetri kõrguseks kasvavad teepõõsad hoopis madalateks, umbes ühe meetrini. Koristatud saak kuivatatakse ja siis hakitakse lehed kitsasteks ribadeks, mis pannaksegi kotikestesse. Need varustatakse veel niidiga, mille otsa kinnitatakse kartongitükk. Nii saab kotikese tassist välja tõmmata, kui tee on juba valminud. Must tee mõjub nagu kohvgi tänu kofeiinisisaldusele ergutavalt. Kuid teed saab valmistada ka teistest taimedest, näiteks kibuvitsast, kummelist või piparmündist.

[ sulge vastus ]

• Miks meie jalad mõnikord „surevad”?

Selleks et veri saaks kõiki elundeid ning lihaseid toitaine ja hapnikuga varustada, peab ta takistamatult mööda veresooni liikuma. Kui näiteks tõsta üks jalg üle põlve, võib juhtuda, et mõni arter surutakse kokku. Vereringlus katkeb ning jala liha-sed ja närvid hakkavad verevaeguse all kannatama. Nii tekibki surisev tunne: jalg on „surnud”. Niipea kui vereringlus taastub, hakkab ebameeldiv tunne hajuma, napilt paari minutiga on kõik taas korras.

[ sulge vastus ]

• Mis juhtub toidu neelamisel?

Suus seguneb toit süljega ja nii moodustub eriline puder, mis neelamisel läheb söögitorusse. See on otsekui elastne voolik, mis järjekindlalt avardub ja kokku tõmbub. Just tänu sellisele liikumisele surutaksegi toit makku. Ka magu tõmbab ennast aeg-ajalt kokku, et siis jällegi suureneda. Niimoodi peeneneb toit veelgi. Maos tekib maonõret, mis lagundab toiduputru. See läheb soolestikku, kus imetakse välja kõik vajalikud toitained, need siirduvad veresse. Vereringe hoolitseb selle eest, et keha kõik rakud saaksid toitaineid. Jääksaadused, mida keha ei kasuta, eritatakse rooja ja kusena, osalt ka higina.

[ sulge vastus ]

• Miks sõrme- ja varbaküüned kasvavad?

Sõrme- ja varbaküüned väljuvad nn. küünejuurest, kasvades ühtlasi lakkamatult. Sõrmeküünte ülesanne on säästa tundlikke sõrmeotsi otsekui pisikeste kaitsekilpidena. Sõrme- ja varbaküüned kasvavad kuu jooksul umbes 3 millimeetrit. Kui keegi ei taha seda uskuda, võib küünele teha värvi abil täpikese ja jääda ootama, kuni see välja kasvab: tasapisi rändab täpp küüne otsa poole.

[ sulge vastus ]

• Kes leiutas mikroskoobi?

Esimese mikroskoobi ehitas usutavasti 1595. aastal prilliklaasilihvija Hans Janssen. See koosnes kolmest üksteise sisse nihutatavast torust kogupikkuses peaaegu 42 sentimeetrit ja andis 3- kuni 9-kordse suurenduse (see olenes toru pikkusest). Mööduma pidi veel palju aega, enne kui jõuti praegusaegsete, kuni 1500-kordse suurendusega optiliste ja siis juba veel võimsamate elektronmikroskoopideni. Viimased suudavad anda mitme miljoni kordset suurendust. Mikroskoop on teaduse jaoks tähtis leiutis; tänu sellele võis kasutusele võtta meetmeid haiguste vastu võitlemiseks. Tuntud teadlane Robert Koch sai 1905. aastal Nobeli preemia tuberkuloosi uurimise ja selle haiguse tekitaja avastamise eest. Seda tegi ta mikroskoobi abil.

[ sulge vastus ]

Lisad

• Võrdle riike
• Keemiliste elementide perioodilisustabel